info@kalevvesi.ee Kontakt KalevVesi Facebook!
lang_flag По-русски selected_language Eesti keel
        Pealeht  >  Kliendi klubi  >  Kogu tõde gaseeritud vee kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta

Kogu tõde gaseeritud vee kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta

   Miks me joome iga aastaga üha rohkem pudelisse villitud gaseerimata joogivett? Miks selle tootmismahud ja läbimüük aina kasvavad?
Asi ei ole mitte tervete eluviiside üleilmses moes, vaid pigem teadlikkuse ja harituse taseme kasvus.

Seetõttu oleks ajaloo suhtes õiglasem ja samuti lihtsam meenutada esmalt varasemaid ja sellest tulenevalt harjumuspärasemaid gaseeritud jooke ning seejärel, olles neist lahti öelnud, püüda vastata meid huvitavatele küsimustele.
Niisiis määratlevad kaasaegsed sõnaraamatud ja entsüklopeediad gaseeritud joogid süsihappegaasiga rikastatud jookidena, mida iseloomustab omamoodi meeldiv maitse, värskendavad omadused ja niinimetatud kihisevus – gaasimullikeste intensiivne ja kestev eraldumine.

Süsihappegaasi nimetatakse ka teiste nimetustega: CO2, süsinikdioksiid, vesinikkarbonaat.
Gaseeritud jookide süsihappegaasiga küllastatuse aste võib olla erinev, kuid Eestis kehtivate joogitootmise tehnoloogiliste dokumentide kohaselt ei või see olla suurem kui 10 g/l (1%).

Jookide gaseerimine toimub kas tehnilise süsihappegaasi mehaanilise viimisega vedelikku ja vedelikus lahustamise teel (laua-joogiveed, puuviljajoogid, tünnišampused, vahuveinid), kui jooke gaseeritakse rõhu all spetsiaalsetes seadmetes, või joogi küllastamise teel eheda süsihappegaasiga, mis eraldub käärimisel (pudelišampused, õlu, kali). Näiteks valmistatakse tõelist kalja linnastest – idandatud terade bioloogiliselt aktiivsest ainest; kõik kõige väärtuslikum ekstraheeritakse punasesse virdesse, kus piimhappekäärimise käigus tekivad veel ka fermendid, mis aitavad seedida ja omastada toitu. See tähendab, et sellest küllaltki keerukast loodusliku süsihappegaasiga gaseerimise protsessist tõuseb ilmselge kasu, võrreldes tehniliselt lihtsa jookide rikastamisega tehnilise CO2-ga.

Gaseeritud joogid, eriti kui need on jahutatud, kustutavad janu kiiremini ja täielikumalt. See tähendab, et gaseeritud vett vajab inimene janu kustutamiseks vähem kui gaseerimata joogivett.  Esmapilgul tundub, et juba seetõttu, et gaseeritud vett tarbitakse vähem, ei peaks gaseerimine kui niisugune näima tootja jaoks kuigi ahvatlev.

 
Ent tänapäeval kasutatakse joogitootmises tõhusalt ära süsihappegaasi põhilist kaubanduslikku omadust – konserveerivat (pisikuid hävitavat, desinfitseerivat, antimikroobset) omadust. See tähendab, et süsihappegaas on
konservant ehk aine, mis toimib hävitavalt pudelisse villitud joogivees olemas olevatele elusatele mikroorganismidele – ei pudelivesi ega kraanivesi pole ju kunagi steriilne. Tuletame meelde, et vastavalt Eestis kehtivale standardile võib 1 ml joogivees olla 100 bakterit ning 1 liitris on lubatav isegi kuni kolm soolekepikest.
 

Mõistagi on ka juhtusid, mil süsihappegaasi lisandamine joogiveesse on õigustatud: 
 

Esiteks ei tohi ravitoimelise mineraalvee allikast saadud vett mitte mingisugusel erilisel viisil töödelda, et selles leiduvaid tervisele kasulikke komponente mitte hävitada.
 

Teiseks on mineraalvetel ravivad omadused, sh tänu neis lahustunud looduslikele gaasidele, mis toimivad inimorganismile tervendavalt.
 

Kolmandaks võimaldab just mineraalvetes leiduv looduslik süsihappegaas tänu oma mikroobidevastasele toimele hoida need veed puhtana ja säilitada nende raviomadused, vaatamata nende võimalikule saastumisele.

Vee rikastamine tehnilise süsihappegaasiga on tootja ja müüja jaoks majanduslikult kasulik seetõttu, et gaseerimisega pikeneb vee säilitusaeg ning vastavalt on nõuded hoiutingimustele lihtsamad ja müügikõlblikkuse aeg pikem. 

Näiteks kustutab narsaan – süsihappegaasi- ja sulfaatiderikas vesi – hästi janu, tõstab isu ja parandab seedimist. Kuid ilma arsti soovituseta ei tohi ravitoimelist mineraalvett juua.
Samuti kasutatakse gaseerimist tihti selleks, et vabastada jook ebameeldivast kõrvalmaitsest.

Teatakse ka rahvuslikke gaseeritud vee tarbimise kombeid. Näiteks soovitatakse Šoti viskit segada teatud proportsioonis soodaveega – tööstuslikult valmistatud gaseeritud joogiga.

Nüüd on aga aeg meenutada süsihappegaasi neid omadusi, mis mõjustavad ka inimese tervist. Süsihappegaas muudab toiduaine happesusnäitajat (pH), mis määrab vees toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside iseloomu. Olenevalt pH väärtusest muutub bioloogiliste reaktsioonide kiirus, saasteainete toksilisus jms. Joogivee optimaalseks pH tasemeks loetakse vahemik 6,5–8,5 (Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt kuni 7), millest kõrvalekaldumine võib väljenduda oluliselt vee lõhna, kõrvalmaitse ja välimuse kujul, ent ka üldiste ohutusnäitajate kaudu.
Arstid on paljude aastate pikkuste uuringute ja vaatluste tulemusena määratlenud vastunäidustused gaseeritud joogivee ja teiste gaseeritud jookide tarbimisele.

  • Seedekulgla krooniliste haigustega (gastriit, haavandtõbi, koliit, hepatiit, pankreatiit jt) inimestele on selliste jookide tarbimine kategooriliselt vastu näidustatud, sest süsihappegaasi mullikesed toimivad ärritavalt limaskestale, kutsudes esile põletikulise protsessi kiirenemise. Isegi paljude seedekulglahaiguste suhtes raviva toimega mineraalvett soovitavad arstid juua alles pärast seda, kui gaas on sellest eraldunud.
  • Alla 3aastastele lastele ei soovitata niisuguseid jooke üldse anda.
  • Allergiliste haiguste all kannatavail ning ülekaalulistel ei soovitata tarbida gaseeritud jooke suures koguses.

Meil, kaasaegsetel inimestel, on oluline teada, et Euroopa Liidu riikides, mille elanikud eelistavad üheselt gaseerimata pudeli-joogivett, kehtib edukalt seadusakt „Direktiiv inimesele tarbimiseks mõeldud vee kvaliteedi kohta”. Selle direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist joogivee mis tahes saastest tingitud ebasoodsa toime eest ning anda inimestele veendumus, et joogivesi on tervislik ja puhas.

Selles dokumendis määratletakse joogivesi järgmiselt: „inimesele tarbimiseks mõeldud vesi on mis tahes vesi selle looduslikul või töötlusjärgsel kujul, mis on ette nähtud joogiks, keetmiseks, toidu valmistamiseks või muuks olmeliseks otstarbeks, sõltumata selle päritolust ja sellest, kas seda tarnitakse veevärgi kaudu, tsisternides, pudelites või muus taaras.”

See direktiiv lubab kasutada süsihappegaasi joogivees ainult konservandina ning koguses, mis ei ületa 0,4%.
Kõik eelloetletu räägib gaseerimata jookide kasuks, eelkõige aga gaseerimata joogivee kasuks, võrreldes analoogsete gaseeritud jookidega. Ning kuna meil ei ole võimalik toituda absoluutselt naturaalsetest toiduainetest, siis joogem vähemalt füsioloogiliselt täisväärtuslikku vett
, ilma tarbetute, kunstlikult sisse viidud koostisaineteta – konservantide, värvainete, magusainete, lõhnaainete ja muude sellisteta.

Koostatud teabesaidi www.water.com.ua – tervisliku vee saidi järgi. 

 

 
Online tellimus

Telli koos veega
Pakkumised ja kingitused

 

 

  Kontaktid    Otsing    Saidi kaart    Küsimused ja vastused    Saada teade  
© All rights reserved Kalevvesi OÜ 2017. Contact information info@kalevvesi.ee Vebimajutus Beehosting